Albert Kivikas sündis 18. jaanuaril 1898 Viljandimaal Suure-Jaani alevikus.
Oma elu viimased aastakümned veetis ta Rootsi linnas Lund.
Albert Kivikas oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.
Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all.
22. detsembril 1918, kui Tartu langes Vabadussõjas Punaarmee kätte, suundus Albert Kivikas tagasi koju Viljandisse. Kohale jõudnud, liitus ta samuti Viljandisse ümber asunud Tartu vabatahtliku koolipoiste pataljoniga.
"Nimed marmortahvlil" põhineb Kivikase isiklikel kogemustel.
Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheksaklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde.
1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel.
Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpilastele taotleda ajapikendust sõjaväeteenistusse astumisel ja seetõttu lahkus ta Kamseni erakoolist ning sooritas edukalt sisseastumiseksamid Tartu kommertskooli. Selles koolis töötasid ka mitmed silmapaistvad eesti haridustegelased. Kivikas õppis seal eesti ja prantsuse keelt Johannes Aaviku käe all, koolidirektoriks oli aga tulevane haridusminister Harald Laksberg. Loe pikemalt siit.
LOOMING:
Romaanid:
"Jüripäev" 1921 – romaan
"Ristimine tulega" 1923 – romaan
"Jaanipäev" 1924 – romaan
"Mihklipäev" 1924 – romaan
"Murrang" 1925 – romaan
"Vekslivõltsija" 1931 – romaan
"Nimed marmortahvlil" 1936 – romaan
"Karuskose" 1943 – romaan
"Nimed marmortahvlil II" 1948 – romaan
"Nimed marmortahvlil III" 1951 – romaan
"Nimed marmortahvlil IV" 1954 – romaan
"Kodukäija" 1963 – romaan
Lühijutud, novellid, lastejutud, poeemid ja draamad:
"Ohverdet konn" (Tartu 1919) – lühijuttude kogumik
"Lendavad sead" (Tartu 1919) – lühijutud
"Sookaelad" (Tartu 1919) – viis novelli
"Mina" (Tartu 1920) – lühijutud
"Verimust" (Tartu 1920) – novellid ja lühijutud
"Nõuandja" (Tartu 1921) – lastejutt
"Lumimemm" (Tartu 1921) – lastejutt
"Verine väits" (Berliin 1922) – novell
"Miniatüürid" (Tartu 1926) – lühijutud
"Süütu" (Tartu 1927) – novell
"Punane ja valge" (Tartu 1927) – novellid
"Nimed marmortahvlil" (Tallinn 1939) – draama
"See on see maa" (Lund 1950) – poeem
"Tulililled" 1957) – lühijutud
,
Oma elu viimased aastakümned veetis ta Rootsi linnas Lund.
Albert Kivikas oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.
Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all.
22. detsembril 1918, kui Tartu langes Vabadussõjas Punaarmee kätte, suundus Albert Kivikas tagasi koju Viljandisse. Kohale jõudnud, liitus ta samuti Viljandisse ümber asunud Tartu vabatahtliku koolipoiste pataljoniga.
"Nimed marmortahvlil" põhineb Kivikase isiklikel kogemustel.
Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheksaklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde.
1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel.
Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpilastele taotleda ajapikendust sõjaväeteenistusse astumisel ja seetõttu lahkus ta Kamseni erakoolist ning sooritas edukalt sisseastumiseksamid Tartu kommertskooli. Selles koolis töötasid ka mitmed silmapaistvad eesti haridustegelased. Kivikas õppis seal eesti ja prantsuse keelt Johannes Aaviku käe all, koolidirektoriks oli aga tulevane haridusminister Harald Laksberg. Loe pikemalt siit.
LOOMING:
Romaanid:
"Jüripäev" 1921 – romaan
"Ristimine tulega" 1923 – romaan
"Jaanipäev" 1924 – romaan
"Mihklipäev" 1924 – romaan
"Murrang" 1925 – romaan
"Vekslivõltsija" 1931 – romaan
"Nimed marmortahvlil" 1936 – romaan
"Karuskose" 1943 – romaan
"Nimed marmortahvlil II" 1948 – romaan
"Nimed marmortahvlil III" 1951 – romaan
"Nimed marmortahvlil IV" 1954 – romaan
"Kodukäija" 1963 – romaan
Lühijutud, novellid, lastejutud, poeemid ja draamad:
"Ohverdet konn" (Tartu 1919) – lühijuttude kogumik
"Lendavad sead" (Tartu 1919) – lühijutud
"Sookaelad" (Tartu 1919) – viis novelli
"Mina" (Tartu 1920) – lühijutud
"Verimust" (Tartu 1920) – novellid ja lühijutud
"Nõuandja" (Tartu 1921) – lastejutt
"Lumimemm" (Tartu 1921) – lastejutt
"Verine väits" (Berliin 1922) – novell
"Miniatüürid" (Tartu 1926) – lühijutud
"Süütu" (Tartu 1927) – novell
"Punane ja valge" (Tartu 1927) – novellid
"Nimed marmortahvlil" (Tallinn 1939) – draama
"See on see maa" (Lund 1950) – poeem
"Tulililled" 1957) – lühijutud
,